Soodsad tegurid tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise arendamiseks

(1) Poliitiline tugi ja turustiimulid

Riiklikud ja kohalikud omavalitsused on tööstusliku ja kaubandusliku energia salvestamise arendamise soodustamiseks kehtestanud rea poliitikaid, näiteks pakkudes rahalisi toetusi, maksusoodustusi ja elektrihinna allahindlusi. Need poliitikad on vähendanud energia salvestamise projektide esialgseid investeerimiskulusid ja parandanud projektide majanduslikku kasu.

Tarbimisajapõhise elektrienergia hinnamehhanismi täiustumine ja tipp-oru elektrienergia hinnavahe laiendamine on loonud kasumiruumi tööstuslikule ja ärilisele energia salvestamisele, võimaldades energiasalvestussüsteemidel tipp-oru elektrienergia hinnavahe kaudu arbitraaži teha ning suurendades tööstuslike ja äriliste kasutajate motivatsiooni energiasalvestussüsteeme paigaldada.

(2) Tehnoloogiline areng ja kulude vähendamine

Selliste võtmetehnoloogiate nagu liitiumakude pideva arenguga on energiasalvestussüsteemide jõudlus paranenud, samal ajal kui maksumus on järk-järgult vähenenud, muutes energiasalvestuslahendused säästlikumaks ja turule vastuvõetavamaks.

Toorainehindade langus, näiteks akukvaliteediga liitiumkarbonaadi hinna langus, aitab vähendada energiasalvestussüsteemide maksumust ja edendab veelgi energiasalvestustehnoloogia ärilist rakendamist.

(3) Turunõudluse kasv ja rakendusstsenaariumide laienemine

Uue energiatootmisvõimsuse kiire kasv, eriti hajutatud fotogalvaanika populaarsuse kasv, on pakkunud rohkem rakendusvõimalusi tööstuslikuks ja kaubanduslikuks energia salvestamiseks, näiteks integreeritud fotogalvaanika ja salvestusprojektid, ning parandanud energiasalvestussüsteemide kasutusmäära.

Tööstus- ja ärikasutajatel on üha suuremad nõudmised energia stabiilsuse ja sõltumatuse järele. Eriti kahekordse energiatarbimise kontrolli ja võimsuse piiramise poliitika kontekstis on energiasalvestussüsteemid oluline vahend energia usaldusväärsuse parandamiseks ning turu nõudlus kasvab jätkuvalt.